kolmapäev, 1. aprill 2020

Luuletused kogumikust "Kirjad vanaemale"

Liisalota Kroon (11. humanitaar) kirjutas imelised tekstid, mõeldes oma vanaemale, keda ta kunagi pole kohanud. Osalt proosa, osalt luule, aga alati südamest ja südamesse. :)


KIRJAD VANAEMALE

Ma olen alati mõtisklenud, milline sa olid. Kuidas su lillelõhnalised juuksed päikese käes helkisid. Kuidas su hääl kõrvu paitas. Ning kuidas me oleks läbi saanud.
Aga kunagi pole sul liiga hilja mind tundma õppida. Kirjutan sulle, aga ära vaevu vastama.

Saadan aja sulle laulma!


SULLE
Kas võin Sind üldse sinatada
Või Te eelistate “Teie”
Eelarvamuste uputuses
tõmbasin endale kombed kurku

Saadan rõõmu sulle õhkama!


LIND
Kuigi sa lennuvõimetu lind
Ihkab taeva poole su rind
Leinad kui taas käes on sügis
hüljatuks jääb pesakast siis

Aina sisendad kuis kehvem sa
Sest taevakaareks sul sai maa
Pisarast härmatiseni vead
Kui lõpuks eesmärgi sead

Sooja rändad põhja poole
Sihiks võtad õnne, hoole
Tali tuli, tee jäi kauge
Süda valus, meel on rauge

Põhjatuule külmad noodid
Kannatad kõik viimsed hoobid
Õnnetust sai õnnelik
Koduks taevakaare tipp


Saadan linnud sulle lendlema!


KAS ARMASTAD?

Kas sa armastad mind? Me pole kohtunud, aga sinu hing mul voolab veres. Olen tükike sinust. Kas sa armastad ennast?

Saadan tuuled sind kallistama!


LOOTUS
Lootus on lootusetu viis kasvatada seemnest hiis.


Saadan lootuse sulle õitsema!



H I N G E D
Vanad räämas majad on kui hinged
Vaimud, kes on lahkuma kanged
Sest kahetsusest mõttehanged
On tekitanud lõputud pinged



Intervjuu vanaisaga
“Silmad kui rosinad”
vastas vanaisa

“Kollased gerberad”
ta lisas
“9 laenatud aastat”
klomp kurgus
“Iga hinge see laastab”
süda valjult ulgus
“lõputu siirus”
pisar silmis
“Läinud kui kiirus”
mõtles, ta polegi filmis

Saadan lilled sulle lõhnama!


...
Aeg oli teine


AEGLUUBIS
Ma mõtlen möödunust aegluubis. Iga minevikus hingatud õhu sõõm tundub nii aeglaselt kopse toitvat. Iseg,kui ma kirjutaks minevikust aegluubis, oleks lugejale, nüüd siin  ja praegu see tekst tavaline. Tean, et see on lollus, aga mõtlen sinule aegluubis.

Saadan hetke sulle veinima!




viin mõtted sinu aega:
Kuidas su kleit lendleb
iga selle sats
püüab hetke korraks kinni

Kuidas iga sinu naerukild
hetkeks vaigistab toa
lämmatab hingelt vaesemate kurbuse

Saadan naeru sulle kajama!



KAS RÄNDAD?
Tahtsin teada, kas nüüd sa ka reisid? Või oled alati siin, meie juures?

Saadan aja sulle seisma!


...ja  õielehed kukkusid nii varmalt, et ei jõudnudki nuusutada
Saadan lilled sulle virguma!

TEINE RIIETUS, SAMA SISU
igavene puhkus
igavene uni
viimne tund
minek
surmatund
minekutee
ots
lõpp
eluots
lahkumine
viimne uni



EILE KAHEKESI

Eile üksi kodus
Õhtu pimeduses
Kui äkki polnud üksi…

Puude vari seinal
Kääksuv aiavärav
Tuule räsitud oksad

Kas käisid külas?
Tulid "head ööd soovima"
Head und, maga sügavalt

MILLEST OLED PRII
Dilemmad, mured
elavate mustatud
maailmas kinni


Saadan rahu su juurde!


TAHAN USKUDA
Tahan uskuda, et sa pole kaugel
Tahan uskuda, et hoiad mind
Tahan uskuda, et silm sul minul peatub
Tahan uskuda, et oled tagasi
Tahan uskuda!

Saadan sulle…

RAHUTU
Istun õhtuhämaruses
vaikus tõmbab mind endasse
kirjutusmasina tõks ja tõks
nagu süda ärevusest peksaks
mõte keerdub teist rada pidi
paberi kortsutamisest sahin
mõte keerdub kolmandat rada pidi
nimetissõrme otsas kükitab verepiisk
mõte keerdub neljandat rada pidi
terve kiri on rikutud, lirts lärts
mõte keerdub viiendat rada pidi
tõks tõks
süda ärevalt peksab



Aitäh, et kuulasid, mis mul öelda oli. Ma pole kindel, kas mu hüüe jõudis sihile või keerleb see koopa sügavuses, otsides kõrva kuhu kodu istutada. Siiski tekkis minus kerge ja pehme tunne, justkui oleksid siin praegu ja vaatad kuis kirjutan sulle. Aitäh!

LÕPP
Kui iga lõpp on uue algus
siis, mis toob lõputu salgus


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar