KIRJAD VANAEMALE
Ma
olen alati mõtisklenud, milline sa olid. Kuidas su lillelõhnalised juuksed
päikese käes helkisid. Kuidas su hääl kõrvu paitas. Ning kuidas me oleks läbi
saanud.
Aga
kunagi pole sul liiga hilja mind tundma õppida. Kirjutan sulle, aga ära vaevu
vastama.
Saadan
aja sulle laulma!
SULLE
Kas
võin Sind üldse sinatada
Või
Te eelistate “Teie”
Eelarvamuste
uputuses
tõmbasin
endale kombed kurku
Saadan
rõõmu sulle õhkama!
LIND
Kuigi
sa lennuvõimetu lind
Ihkab
taeva poole su rind
Leinad
kui taas käes on sügis
hüljatuks
jääb pesakast siis
Aina
sisendad kuis kehvem sa
Sest
taevakaareks sul sai maa
Pisarast
härmatiseni vead
Kui
lõpuks eesmärgi sead
Sooja
rändad põhja poole
Sihiks
võtad õnne, hoole
Tali
tuli, tee jäi kauge
Süda
valus, meel on rauge
Põhjatuule
külmad noodid
Kannatad
kõik viimsed hoobid
Õnnetust
sai õnnelik
Koduks
taevakaare tipp
Saadan
linnud sulle lendlema!
KAS ARMASTAD?
Kas
sa armastad mind? Me pole kohtunud, aga sinu hing mul voolab veres. Olen tükike
sinust. Kas sa armastad ennast?
Saadan
tuuled sind kallistama!
LOOTUS
Lootus
on lootusetu viis kasvatada seemnest hiis.
Saadan
lootuse sulle õitsema!
H I N G E D
Vanad
räämas majad on kui hinged
Vaimud,
kes on lahkuma kanged
Sest
kahetsusest mõttehanged
On
tekitanud lõputud pinged
Intervjuu vanaisaga
“Silmad
kui rosinad”
vastas
vanaisa
“Kollased
gerberad”
ta
lisas
“9
laenatud aastat”
klomp
kurgus
“Iga
hinge see laastab”
süda
valjult ulgus
“lõputu
siirus”
pisar
silmis
“Läinud
kui kiirus”
mõtles,
ta polegi filmis
Saadan
lilled sulle lõhnama!
...
Aeg
oli teine
AEGLUUBIS
Ma
mõtlen möödunust aegluubis. Iga minevikus hingatud õhu sõõm tundub nii
aeglaselt kopse toitvat. Iseg,kui ma kirjutaks minevikust aegluubis, oleks
lugejale, nüüd siin ja praegu see tekst
tavaline. Tean, et see on lollus, aga mõtlen sinule aegluubis.
Saadan
hetke sulle veinima!
viin
mõtted sinu aega:
Kuidas
su kleit lendleb
iga
selle sats
püüab
hetke korraks kinni
Kuidas
iga sinu naerukild
hetkeks
vaigistab toa
lämmatab
hingelt vaesemate kurbuse
Saadan
naeru sulle kajama!
KAS RÄNDAD?
Tahtsin
teada, kas nüüd sa ka reisid? Või oled alati siin, meie juures?
Saadan
aja sulle seisma!
...ja
õielehed kukkusid nii varmalt, et ei jõudnudki nuusutada
Saadan
lilled sulle virguma!
TEINE RIIETUS, SAMA SISU
igavene
puhkus
igavene
uni
viimne
tund
minek
surmatund
minekutee
ots
lõpp
eluots
lahkumine
viimne
uni
EILE KAHEKESI
Eile
üksi kodus
Õhtu
pimeduses
Kui
äkki polnud üksi…
Puude
vari seinal
Kääksuv
aiavärav
Tuule
räsitud oksad
Kas
käisid külas?
Tulid
"head ööd soovima"
Head
und, maga sügavalt
MILLEST OLED PRII
Dilemmad,
mured
elavate
mustatud
maailmas
kinni
Saadan
rahu su juurde!
TAHAN USKUDA
Tahan
uskuda, et sa pole kaugel
Tahan
uskuda, et hoiad mind
Tahan
uskuda, et silm sul minul peatub
Tahan
uskuda, et oled tagasi
Tahan
uskuda!
Saadan
sulle…
RAHUTU
Istun õhtuhämaruses
vaikus tõmbab mind endasse
kirjutusmasina tõks ja tõks
nagu süda ärevusest peksaks
mõte keerdub teist rada pidi
paberi kortsutamisest sahin
mõte keerdub kolmandat rada pidi
nimetissõrme otsas kükitab verepiisk
mõte keerdub neljandat rada pidi
terve kiri on rikutud, lirts lärts
mõte keerdub viiendat rada pidi
tõks tõks
süda ärevalt peksab
Aitäh,
et kuulasid, mis mul öelda oli. Ma pole kindel, kas mu hüüe jõudis sihile või
keerleb see koopa sügavuses, otsides kõrva kuhu kodu istutada. Siiski tekkis
minus kerge ja pehme tunne, justkui oleksid siin praegu ja vaatad kuis kirjutan
sulle. Aitäh!
LÕPP
Kui iga lõpp on uue algus
siis, mis toob lõputu salgus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar