Aasta koolide võrgustiku õpilasvahetus

20.-22.03 olid LÜGis kuus vahvat noort Tallinna 32. keskkoolist ja Võru gümnaasiumist. Teisel päeval peale tunde uurisime, millised on olnud muljed. 

Kuidas te meie kooli iseloomustate ühe sõnaga? 

Lisanna: Avatus. 

Mailis: Hubane. 

Aimei: Nunnu. 

Kaisa: Avarus.

Ats: Sõbralik. 

Kertu: Rõõmus. 

Mis enim meelde jääb?

Lisanna: Ma arvan, et muusikatunnid.

Mailis: Kõik on nii toredad ja vastuvõtvad.

Aimei: Kool on nii sõbralik ja kõik on hästi toredad ja nunnud.

Ats: Meelde jääb kindlasti Võlv. Selline väga äge ja hubane.

Kertu: Hetkel on kõige rohkem meelde jäänud Võlv, sest seal on mugav ja hubane.

Kas te MMÜle lähete? Mis on ootused?

Lisanna: Lähen, kindlasti. Tahan näha, mis siin toimub ja tahan kuulata, kuidas inimesed midagi esitavad ja see on väga lahe. See tundub väga põnev. Ma ei oska sellest veel midagi arvata, ma ei sea veel mingeid ootuseid endale. Tulen kohale ja vaatan, mis see on. Tundub lahe.

Mailis: Lähen, ootused on kõrged, sest olen ühte esitust juba näinud ja tundub lahe.

Aimei: Lähen, kindlasti ootan 10H etteastet, sest meie klass. 

Kaisa: Lähen, ootuseid väga ei olegi. 

Ats: Ikka jah, nagu Markus ütles siis loodetavasti tuleb mõni vale noot ja saab nalja.

Kertu: Lähen, ootused on suured, sest neid proove kaugemalt kuuldes tundub tulevat äge üritus.

Kas te reedesel inseneeriapäeval osalete? Miillised on ootused?

Lisanna: Ja lähen, ma ei tea, mis sellest oodata. Ma tean, et mind pandi kirja kuhugi, aga ma ei tea millistele. Midagi inseneeria kohta, ma arvan.

Mailis: Lähen, ootusi pole, sest ma ei tea isegi, kuhu ma lähen, meile pole öeldud, aga see tundub huvitav.

Aimei: Ma lähen, ootusi väga ei ole, ilmselt kuulen inseneridest asju.

Kaisa: Ja lähen, pole veel saanud aru, mis sealt tulema hakkab. 

Ats: Ikka, no teada saada rohkem ja äkki isegi minna õppima. 

Kertu: Lähen, ma ootan saada uusi teadmisi.

Vt ka Instagrami postitusi #lyg_tegelased:) https://www.instagram.com/p/C43WlbctAQy/

https://www.instagram.com/p/C43Wye3twNK/

Küsitlesid Aurelia Ärsis ja Meribel Lepp,

Instagramis Lotta Kärssin

Tervitused Emajõe Ateenast!

Mina olen Karolin. LÜG-i vilistlane, endine LR, kellest on nüüdseks saanud esmakursuslane  Tartu Ülikoolis erialal humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis (lihtsalt ja lühidalt HUM).

Esialgselt olin isegi ehmunud, et kas tõesti lähen mina õpsiks õppima, kuigi seda alati eitanud olen. Noh, tegelikult on see nimetus natuke eksitav, sest õpetajaks saavad ainult need, kes sotsiaalpedagoogikasse spetsialiseeruvad. Neile antakse 6. taseme sotsiaalpedagoogi paber. Lisaks on sellel erialal võimalik valida veel viie suuna vahel: eesti keel ja kirjandus, inimeseõpetus, inglise, vene ja saksa keel. Nende viie suuna valijad saavad pärast kolme aastat lihtsalt haridusteaduste bakalaureuse kraadi, mis on eelduseks, et magistris õpsiks õppida, lihtne ja loogiline. Ehk siis tegelikult on loogilisem öelda, et õpin haridusteadust.

Sisse, sisse, uks on lahti!

Siia erialale sisse astumine erilisi jõu- ja ilunumbreid ei nõudnud. Punktid arvestati välja riigieksamite tulemustest (eesti keel 40% ja mata 20% + 16 punkti laia eksami sooritamise eest) ja vestlusest (40%). (Väike spikker: näiteks on eesti keele eksami tulemus 70 p, siis sisseastumisel arvestatakse sellest 40% ehk 28 p. Oletame, et laia mata tulemus on samuti 70 p, millele liidetakse veel 16 p ehk kokku on 86 p. Summast arvestatakse 20% ehk 17,2 p. Sama kehtib ka vestluse punktide kohta.)  

Minu ülepaisutatud ettekujutus sisseastumiskatsest nägi välja umbes nii, et mind võtavad vastu hästi ametlikud, null huumorisoonega, vana kooli õppejõud, kelle küsimused ulatuvad tuumafüüsika tasemeni (nii, nagu on Ameerika filmides ju…). Väike hädas mina istun nende vastas, ühtegi asjalikku sõna öelda ei oska. Õnneks see fantaasialend erilist pinget mulle ei tekitanud, kuna Tartu oli minu edasiõppimisplaanides pigem plaan B. 

Tuleb aga tunnistada, et neid Ameerika filme ei tasu uskuda, sest mul oli üllatavalt põnev ja vahva vestlus väga rõõmsameelsete õppejõududega. Kõik küsimused olid täiesti jõukohased ja mõtlemapanevad, mis ei lasknud ärevusel tekkida ja muutsid olukorra põnevaks. Otseselt ei olnudki õige või vale vastusega küsimusi, rohkem arvamuse avaldamine eesti hariduse teemal. Muidugi seadis see vestlus kõik minu varasemad valikud kahtluse alla. 

Katsete lõppedes polnud ma absoluutselt valmis selleks, et uksed avanevad kõigile neljale erialale, millele kandideerisin. Lähedaste arust oli see muidugi kõva saavutus, aga ma ise sellega ei hoople, sest olin ilmselgelt teinud endale karuteene. Mul puudusid eelistused, mis tähendas, et pidin alles nüüd hakkama seda kõige kõigemat valima. Pärast korduvat aju ründamist sai mõni tund enne tähtaega asi otsustatud - minust on saanud Tartu Ülikooli HUM. Jaa-jaa, lähen oma sõnu sööma.

Ema, ma olen ülikoolis!!!

Oota, kuhu ma nüüd ära eksisin?! Terve esimese kuu ei olnud absoluutselt seda tunnet, nagu käiks koolis. Loengud meenutasid rohkem mingisugust TED Talk’i laadset kokkutulekut ja ütlen ausalt, mul oli enamustes neist tohutult igav. Sel ajal käis korduvalt peast läbi mõte, et võtaks õige paberid välja. Kõik tundus väga vale, mis viis korraks ka allaandmiseni ehk loengud ja kodutööd jäid unarusse. Õnneks hakkas viimasel hetkel tööle kaine mõistus, mis utsitas edasi katsetama. Nüüdseks julgen öelda, et see, mis toimus koolis septembris ja mis detsembris, on nagu öö ja päev. Olen veendunud, et ka kevadsemester on midagi täiesti uut, sest õppeained on juba rohkem teemakohased. (Teadmine tulevikuks: isegi, kui sul on juba väljaastumise paber arvutis lahti, pane see rahulikult kinni tagasi. Esimene semester koosneb ainult sissejuhatavatest ainetest, mis ei anna erialast erilist aimu. Mingil määral hakkab asi selgemaks saama alles teisel semestril. Jätka pigem seda ahastust tekitavat kodutööd, mis sind siia piiripealsesse punkti tõi. :)) Natuke ootamatu oli see, et loengute ainus ülesanne oli näidata nobedaid näppe konspekti kirjutamisel ja, noh, kuulata õppejõu juttu, kui aega üle jääb (või laadida Moodle´ist alla slaidid, teha copy paste ja lebotada. Mina küll nii ei teinud :D) Tegelikult harjub sellega päris ruttu, alguse asi ikkagi. Ülikooli puhul on tegelikult mugav see, et tunniplaanis on selgelt välja toodud, kas toimub loeng, seminar, praktikum või hoopis kollokvium (ehk millisest tunnist võib puududa ja millisest mitte). Kes veel ei tea, siis väike tutvustus: loeng, nagu juba enne sai mainitud, sisaldab lihtsalt kuulamist ja konspekti tegemist. Seminaris toimuvad peamiselt arutelud loengus tutvutud teemade üle. Praktikumis tehakse grupi- või individuaaltöid samuti kordamise eesmärgil. Kollokviumi ehk eksami/arvestuse ülesehitus sõltub juba õppejõu fantaasiast, kas see on suuline või kirjalik, koolis kohapeal või Moodles. 

Karolin Aru

Kes on kes?

KUNINGAS:

Kirjelda Kuningat!

Kilian: Kuningas on selline veidi manipuleeriv, võiks lausa öelda, et  talle meeldib ennast ülistada. Ta ongi selline nartsissistlik ja ta tunneb, et kogu maailm peaks temale alluma, noh mis tegelikult ei ole vale -  ta on ju kuningas. Ta on valju häälega, tihtipeale tahab lihtsalt uhkeldada, ütleme nii, et hoomikusööki talle ei meeldi süüa, talle meeldib sellest hoopis pilti teha. Ta on selfikunn.

(Kuningas oli kirjeldusega üpris rahul:))

Kes on Kuninga kõige suurem eeskuju?

Kuningas: See on kindlasti pigem mingi suurem influencer, ma ei usu, et ta päris riigi diktaator oleks. Ma ei arva, et ta päris mu eeskuju on, aga ma ütleks, et Kim Kardashianiga oleme päris samal lainel.

Mis on sinu kõige suuremad enesearmastamise nipid?

Kuningas: Minul väljendub enesearmastus sotsiaalmeedia tulemustest ja neid mul siiamaani on olnud Samuti ka raha mängib suurt rolli,  aga mitte nii, et kaaslasel on palju raha. Kui mul on endal palju raha, siis mul on hea olla. Ja muidugi on olulised ka sotsiaalmeedia tulemused, sest ma olen ikkagi võimas influencer, onju.

KILIAN:

Kirjelda Kiliani! (Kirjeldajaks on Kuningas)

Kilian on siuke vend, kes on täiesti ära kadunud meie külast, me teda omaks ei võta ja ta tahab oma projektiga siin muudkui tegeleda. (Kilian kommenteeris: “Ma elan täitsa omas maailmas.”) Soovib leida omale sõpru, keda ta küll ei leia (või noh etenduses selgub..) Ta tõesti tahab kirjutada ainult oma projekti ja selles mõttes lolli muljet ta ei jäta, lihtsalt on süvenenud enda tegemistesse.

Kui sa saaksid miljon eurot, mida sa sellega teeksid?

Kilian: Tead, ma kirjutaksingi suure projekti, aga mitte A4 paberile, vaid A0 paberile. Ja ma ehitaksin uue noortekeskuse, kus saaks veel rohkem projekte kirjutada, lause 7-korruselise. Need kõik korrused oleks siis noortekeskus.

MARTA: (Onu naine)

Kirjelda ennast lühidalt!

Marta: No ma olen ikka Onust ja tema kuulsusest väga sisse võetud. Olen absoluutselt kõigega nõus, mida ta teeb ja tahab teha, toetan teda kõiges!! Öeldakse, et tema minust vist millegipärast nii huvitatud ei ole, kuigi ma ei usu, et see tegelikult tõsi on. Mina armastan teda igatahes südame põhjani.

Mis on sinu arust suhte juures kõige olulisem?

Kellega suhtes oled, peab olema kuulus ja kõigist parem ning seda ise ka välja näitama. Võib-olla ka see, et ta sind natuke armastab, väga palju ei pea, aga natukene ikka.

SEPP:

Kirjelda ennast lühidalt!

Noh, ma olen selline natuke pohhuist, öeldakse, et ka boheemlane, kuigi ma sellega eriti ei nõustuks. Ma arvan, et kui ma midagi head teen, siis ma pean midagi head ka kindlasti vastu saama. Inimestele võib tunduda, et ma olen väljastpoolt väga chill, aga see on siuke cover-up või fassaad. 

Mis su lemmiktaim on?

Zaza.

Mis teema selle Hikkelkruubeliga on?

Ta on mingi emo, kellel on imelik nimi. Ja selle üle võiks natuke nalja teha, ma arvan. Aga ma ei kiusanud teda, vähemalt  mitte eriti. 

TISLER:

Kirjelda end meile lühidalt.

Kõik ütlevad, et ma olen raamatutarkust täis, ja et ma tuginen ainult raamatutele oma väidetes ja ütlemistes. Aga tegelikult ma ise tunnen, et mul on lihtsalt hästi lai silmaring raamatud avardavad seda veelgi.

Kas sa oled teistest oma eakaaslastest vaimselt kuidagi kõrgemal?

Kohati nagu küll, kohati nagu mitte. Kui me võtame vaimsust kui teadlikkust praegusest ühiskonnast, nagu näiteks TikTok ja Instagram, siis nende teadmistega ma ei hiilga. Kui aga  asi läheb poliitilistele teemadele, siis ma ütleks, et ma olen kõigist ees jah.

Mis on praegu sinu top 3 lemmikraamatut?

No kindlasti Kitzbergi “Libahunt”, siis “Tõde ja õigus” (kõik osad muidugi), aga kõige parem on esimese osa 327. lehekülg. Hästi head on veel ühiskonnakriitilised või ajaloo teemadel raamatud, näiteks “1984”. Mina mingeid lihtsaid raamatuid ei loe, sest see raiskab aega.

ONU:

Kirjelda ennast paari lausega.

Mina olen siis Onu, mulle meeldib muidugi… mina ise! Olen maailma naba, olen päike, maailm tiirleb ümber minu. Noh, minu iseloom on kõige parem, muidugi, sellest paremat ei ole. Ma armastan ka muidugi iseennast peegli ees imetleda.

Mis on kolm asja mis Onul alati kotis on?

No mul on kindlasi neljakandiline peegel, ringikujuline peegel ja ei no muidugi on mul lehvik. Tegelikult on mul väga palju asju, nagu teate, et noh naiste… oi-oi seda ma küll ei ütle.

HIKKELGRUUBEL:

Palun kirjeldage ennast paari lausega.

Mina olen Hikkelgruubel, mulle meeldib kokata. Kusjuures praegu on mul kõht ka väga tühi, nii et hiljem ilmselt teen endale põdrasilmi muna täidisega. Kui aus olla, siis mul on kõigest suht suva, mind nagu väga ei huvita mitte miski ja mulle meeldib asju kõrvalt vaadata.

Mis sa on sinu lemmiktoidud?

Minu lemmikud toidud on kindlasti verivorstid, kõikidest erinevatest veredest, siis eestimaine pikkpoiss, härjasilm ja üks korralik moorapea.

TÄDI:

Kirjeldage ennast lühidalt.

Mina olen valguse printsess, kuigi paljud kutsuvad mind Tädiks, millega ma absoluutselt ei nõustu. Mulle meeldivad väga minu fännid ja mulle meeldib kuulsus. Hetkel on mul ka kampaania käimas, võite minna vaatama, sooduskoodiga “maaonlapik” millega saab 10% alla. Mul on väga lahe peika, ta on väga põnev.

Kes on su sotsiaalmeedia eeskujud?

Siinkohal tahaks öelda, et ma jälgin igasuguseid lehekülgi, näiteks Kuningat ja Majorit. Üks mu lemmikuid on kindlasti Laura Valk ja muidugi Ants Rootslane.

Lotta ja Emma Loviisa