Kuidas tibudest linnud said

 Siin on jätk Sinisules olnud artiklile “Kadunud telefon ja signalisatsiooniga võidu koolist välja, ehk kuidas tibudest linnud said”

Riinu, Alveri, Eeva-Liisa, Getteri, Kata, Mai-Liisi ja Raheli tibud

Meie oma sõpradega palusime teisipäeval oma tibudel koguneda        Kastani poe taha, seal sidusime neil silmad kinni ja toppisime nad      bussi. Algas munalaulu õppimine, esmaspäeval oldi olnud siiski päris tagasihoidlikud. Tibudel polnud aimugi, kuhu neid viiakse, mõned optimistid arvasid, et sõit läheb Narva, kuid tegelikult peatusime hoopis karjääri juures. Seal said nad liivalosse ehitada, maalida, üksteisest korraliku püramiidi teha ja õhtu lõpetasime mõnusa lõkke ja grilliga. Kõik olid tublisti snäkke kaasa toonud ja Kata tegi lahkelt kõigile soovijatele smoore. Lõkke kõrvale kuulasime oma supertublide tibude luuletusi ja rääkisime neile vastu salajutte LÜGist. Hiljem kuulsime, et see istumine jäi kõigile meelde ning lõi hea põhja ülejäänud nädalaks.

- Riin 

Töökad ja sportlikud, ehk Kleeri, Sille ja Krisella tibud

Meie äisime oma tibudega teisipäeval Sille vanaema juures autosid pesema ja et autopesu natuke raskem oleks, lasime neil seda teha hambaharjade ja vatitikkudega. Seest puhastasid nad ära jalamatid, väljast numbrimärgid, veljed ja rehvid.

Pilt: erakogu

Pärast seda lasime neil ennast joonistada, aga seda veidi raskemal moel, nimelt teipisime neile pintsli soki külge ning andsime neile 20 min aega. Tulemus oli imeline.

Järgmiseks tegime väikese nõndanimetatud apple bobbing mängu (ämbris oli muidugi soe vesi). Kes sai kõige vähem õunu, sai endale jälle meie karistuste purgist, loosi tahtel karistuse  tõmmata.

Siis suundusime edasi randa, kus said nad teha paarismänge ja üksikalasid, punktide peale.

Pilt: erakogu

Mängudeks olid näiteks suure kilekoti sees hüppamine, muna supilusikal ja lusikat suus hoides jooks ning lõpetuseks peitsime liiva alla igasugu magusaid üllatusi mida nad pidid supilusikatega üles kaevama. Iga ülesande eest jagasime punkte ning kes sai kõige vähem punkte, sai jälle endale purgist võtta karistuse.

Lõpus kordasime nendega veel üle munatantsu, et see ikka kolmapäevaks selge oleks.

Kõigi ülesannete ajal käis taustal Ursula laul nimega Tiffer, mis oli ühtlasi meie tibude jaoks selle nädala vältel tunnuslaul, mida nad said kogu aeg ja igal pool meile ette laulda.

Et piinamisest ja munatantsust veidi puhkust saada viisime oma tibud pühapäeval padelit mängima ning  pärast läksime kõik koos talisuplust tegema. Peale seda jõime teed, et lõpetuseks veel kõik koos midagi lõbusat teha.

-Kleer, Krisella ja Sille.

Unustamatu sinilinnunädal

LÜG poleks LÜG ilma sinilinnunädalata. See on asendamatu traditsioon, mis ühendab kogu koolipere. Uustulnukad ehk kümnendikud pandi proovile, et näha, kas me ikka väärime sinilinnu staatust. Teeme väikese tagasiviske sellele tegusale nädalale.

Esmaspäeval kohtusime oma jumalatega ehk abiturientidega, kelle ümber keerlesid meie elud terve nädal. Kõik jumalad olid oma rolli pühendunud ja andsid endast kõik, et see nädal tibudele unustamatuks teha. Tibudele õpetati selgeks legendaarne munatants, mille pealt vaatamine tekitas kaheteistkümnendikele ääretult palju nalja. Aula oli täis elevust ja natukene ka ärevust, kui tibud esmakohtusid jumalatega. Saime oma hoole alla munad, mida pidime kaitsma oma elu hinnaga. Munadele viimistlesime armsad pesad, et neid kaitsta õnnetuste eest.

Kolmapäeval oli koolimaja täidetud igasuguste fiktsionaalsete tegelastega. Kooli peal tatsasid ringi Käsna-Kalled, Shrekid, klounid, simpsonid, Lotted ja Bruno, kelle pillimäng kajas üle kooli. Kaugelt oli näha, et kostüümidega oli palju vaeva nähtud ja kümnendikud nautisid nende kandmist sajaga. Instagram täitus austust väljendava luulega ja kooli peal kanti kaasas nukke. Õhtul toimus mitteametlik retsimine, mis koosnes tohutus hulgas munatantsust ja erinevatest mängudest, mis aitasid kõigil omavahel tutvuda. Terve linn kajas munalaulust ja meie retsi hümnist “Neiu mustas kleidis”. Õhtu oli väga sisukas ja igaüks, kes sellest osa ei võtnud, kahetses hiljem väga.

Neljapäeval olid tibud riietatud sinises. Pidime hüvasti jätma oma kalliks saanud munakestega, kuid meie suurim jõupingutus ootas veel ees. Tibudelt võeti ära nägemismeel ning ilma selleta tuli täita humoorikaid ülesandeid üle kooli. Kõige meeldejäävamad tegevused olid kindlasti matemaatiline (ja dramaatiline) arvutimäng, põgenemistuba ja ootamatu takistusrada. Samuti pakkus palju nalja pimesi treppidest üles-alla trampimine. Õhtu lõpuks andsime vande hoida LÜGi mainet, viia jumalatele lõpuaktusel lilli ja mitte spikerdada. Õhtu oli väga meeltlahutav ja selle üle muljetatakse veel siiani.

Sinilinnunädal lõppes piduliku ristimisega. Nädala lõpuks sai selgeks munatants, mille igapäevast tantsimist jäid paljud igatsema. Saime vaadata oma jumalaid tantsimas, mis oli väga südantsoojendav. Kuulsin paljudelt kaaslastelt kui tänulikud nad on, et valisid LÜGi ja tunnevad end nüüd selles suures majas palju kodusemalt. Kummardame kõigi jumalate ees, kes andsid oma panuse ja  kinkisid meile unustamatuid mälestusi kogu eluks. Me ei unusta teid iial ja lubame sirguda sama vingeteks jumalateks nagu teie. 

-Diana