esmaspäev, 27. aprill 2020

Koroonapäevik ehk kuidas ma pole mitte midagi kasulikku teinud

Kuu tagasi sai 12.H klass ülesandeks pidada n-ö katkupäevikut. Kirja tuli panna oma mõtisklused ja ideed, hirmud ja lootused. Nii mõnigi õpilane lähenes ülesandele huumoriga ja kuna väike naer kulub hetkel igaühele ära, mõtlesime ühe lõbusa koroonapäeviku avaldada. Lugege rõõmuks!


23.03
Ma armastan magamist ja und. Miks on vaja teha esimese tunni ajal videotunde?
Ajasin täna end toast välja ja sain sõbrannaga kokku. Käisime jalutamas.
Mu ema ähvardab ameti maha panna sest aina rohkem ülesandeid antakse.
Ma igatsen teatrit!
Mul ei ole ühtegi hirmu või lootust või isegi erilisi mõtteid seega ma veel ei tea mida kirjutama hakkan.

24.03
Ma vihkan e-õpet k o h u t a v a l t. Ma tegin tund aega filosoofiat ja siis otsustas moodle et mu seanss on aegunud. Tragöödia? Jah. 
Ma jään igal pool magama. Kirjutuslaua taga? Jah. Voodil istudes? Jah. Diivanil? Jah. Köögilaua taga? Peaaegu. 
Mu isa on kolmandat nädalat Virumaal tööl. Ma ei kannata üksi oma ema ja venda välja enam. Põrgu.

25.03
Meil läks täna poole kahe ajal internet ära. Mul oli matemaatika videotund pooleli. 
Ma miskipärast unustan palju. 
Silmad jooksevad vett ekraani taga istumisest. Petitsioon teha ekraanivaba õppepäev.
Igapäevane vaidlemine vennaga √
Igatsen sõpru ja söökla järjekorras seismist.

26.03
Hommikul sai kaua magada. Win.
Ma ei saa koolitöödega hakkama. 
Miks mul toas nii kuiv õhk on appi.
“Uhkus ja Eelarvamus”? Loetud.
Teatri aastaauhinnad anti väga vingelt üle tänavu. Braavo!
Matemaatika? Kohutav.

27.03
Oleksin äärepealt videotunni ajal magama jäänud. Võib-olla jäingi paariks minutiks.
Tegin esimest korda elus kirjut koera.
Aasta esimene grill? Tehtud √
Ma panin esimest korda üle 10 päeva tekspüksid jalga. 
Tahaks eesti keele eksamil 70p saada. 

28.03
Ma kavatsen magada ja videoid vaadata terve päev. (Seda ma tegingi)
Tahaks hispaania keelt osata.
Jube palju kärbseid on välja ilmunud.

29.03
Mul on kohutavalt halb olla.
Mulle ei meeldi karulauk.
Ei hakka valetama – me isaga täitsa naudime seda TV3 uut saadet. 

30.03
Mul on ikka veel halb olla. Appi.
Mihkel Raud on väga põnevat elu elanud. “Musta pori näkku” – hea raamat.
Vahtramahl ei maitse hästi.
Vend ütles et tal pole midagi teha ja kuulas minuga koos ajaloo videotundi. Ma isegi ei imestanud, et ta minust rohkem teadis küsimustele vastuseid.

31.03
Kohutavalt kahetsen, et enne hambaarstil ära ei käinud ja seda aina edasi lükkasin.
Ma pole neli päeva oma juukseid pesnud. 
Karjusime vennaga üksteise peale täna koolitöö pärast.
Ugala teatri näitlejate soovitused tegevusteks on väga huvitavad!

01.04
Ma ei oska füüsikat üldse?
Pole üldse naljakas naljapäev.
Ma olen nii igavusse langenud et olen hakanud Vikerraadot kuulama. “Käbi ei kuku...” ja “Meediatund” – soovitan!
Sain üle pika aja poodi. Tunnen inimesena end jälle.

02.04
M a  e i  j a k s a  e n a m.
Üks väga vinge õpetaja kes meile praegu filosoofiat annab lubas et ta lõpetab oma “lugege tekstid läbi ja vastake küsimustele” õppemeetodi aga ta pole seda teinud. Poleks uskunud et tema mu hauda ajab.
Ma olen väga palju küpsetanud selle pandeemia ajal. Tiramisu? Jah. Esimest korda elus kringlit? Jah. Esimest korda elus saia? Jah. Esimest korda elus kirjut koera? Jah. Eks näis mida veel. 

03.04
Täna on reede!!!
Tahaks pitsat teha. 
Lihtsalt üks vaheaeg palun.
Teen rummipalle.

04.04
Käisime perega väljas. See tõi kaasa normaalsuse tunde mida ma hetkel väga vajasin.
Sotsiaalmeedia on õnnistus.
Ma igatsen kirjutamist ja korraldamist.
Ma olen hinnete ja koolitöö kohapealt täiesti alla andnud. Läheb nii kuidas läheb.

05.04
Vaikselt juba loodan et eksamid jäävad ära.
Tegin õunapirukat. Ei tulnud kõige parem välja.
Reedel on suur reede. See tähendab et koolitunde pole. See tähendab et ma olen õnnelik.
Ma olen väga halb päeviku pidaja ja ma isegi ei mäleta enam millest ülesanne täpsemalt seisnes.


kolmapäev, 1. aprill 2020

Luuletused kogumikust "Kirjad vanaemale"

Liisalota Kroon (11. humanitaar) kirjutas imelised tekstid, mõeldes oma vanaemale, keda ta kunagi pole kohanud. Osalt proosa, osalt luule, aga alati südamest ja südamesse. :)


KIRJAD VANAEMALE

Ma olen alati mõtisklenud, milline sa olid. Kuidas su lillelõhnalised juuksed päikese käes helkisid. Kuidas su hääl kõrvu paitas. Ning kuidas me oleks läbi saanud.
Aga kunagi pole sul liiga hilja mind tundma õppida. Kirjutan sulle, aga ära vaevu vastama.

Saadan aja sulle laulma!


SULLE
Kas võin Sind üldse sinatada
Või Te eelistate “Teie”
Eelarvamuste uputuses
tõmbasin endale kombed kurku

Saadan rõõmu sulle õhkama!


LIND
Kuigi sa lennuvõimetu lind
Ihkab taeva poole su rind
Leinad kui taas käes on sügis
hüljatuks jääb pesakast siis

Aina sisendad kuis kehvem sa
Sest taevakaareks sul sai maa
Pisarast härmatiseni vead
Kui lõpuks eesmärgi sead

Sooja rändad põhja poole
Sihiks võtad õnne, hoole
Tali tuli, tee jäi kauge
Süda valus, meel on rauge

Põhjatuule külmad noodid
Kannatad kõik viimsed hoobid
Õnnetust sai õnnelik
Koduks taevakaare tipp


Saadan linnud sulle lendlema!


KAS ARMASTAD?

Kas sa armastad mind? Me pole kohtunud, aga sinu hing mul voolab veres. Olen tükike sinust. Kas sa armastad ennast?

Saadan tuuled sind kallistama!


LOOTUS
Lootus on lootusetu viis kasvatada seemnest hiis.


Saadan lootuse sulle õitsema!



H I N G E D
Vanad räämas majad on kui hinged
Vaimud, kes on lahkuma kanged
Sest kahetsusest mõttehanged
On tekitanud lõputud pinged



Intervjuu vanaisaga
“Silmad kui rosinad”
vastas vanaisa

“Kollased gerberad”
ta lisas
“9 laenatud aastat”
klomp kurgus
“Iga hinge see laastab”
süda valjult ulgus
“lõputu siirus”
pisar silmis
“Läinud kui kiirus”
mõtles, ta polegi filmis

Saadan lilled sulle lõhnama!


...
Aeg oli teine


AEGLUUBIS
Ma mõtlen möödunust aegluubis. Iga minevikus hingatud õhu sõõm tundub nii aeglaselt kopse toitvat. Iseg,kui ma kirjutaks minevikust aegluubis, oleks lugejale, nüüd siin  ja praegu see tekst tavaline. Tean, et see on lollus, aga mõtlen sinule aegluubis.

Saadan hetke sulle veinima!




viin mõtted sinu aega:
Kuidas su kleit lendleb
iga selle sats
püüab hetke korraks kinni

Kuidas iga sinu naerukild
hetkeks vaigistab toa
lämmatab hingelt vaesemate kurbuse

Saadan naeru sulle kajama!



KAS RÄNDAD?
Tahtsin teada, kas nüüd sa ka reisid? Või oled alati siin, meie juures?

Saadan aja sulle seisma!


...ja  õielehed kukkusid nii varmalt, et ei jõudnudki nuusutada
Saadan lilled sulle virguma!

TEINE RIIETUS, SAMA SISU
igavene puhkus
igavene uni
viimne tund
minek
surmatund
minekutee
ots
lõpp
eluots
lahkumine
viimne uni



EILE KAHEKESI

Eile üksi kodus
Õhtu pimeduses
Kui äkki polnud üksi…

Puude vari seinal
Kääksuv aiavärav
Tuule räsitud oksad

Kas käisid külas?
Tulid "head ööd soovima"
Head und, maga sügavalt

MILLEST OLED PRII
Dilemmad, mured
elavate mustatud
maailmas kinni


Saadan rahu su juurde!


TAHAN USKUDA
Tahan uskuda, et sa pole kaugel
Tahan uskuda, et hoiad mind
Tahan uskuda, et silm sul minul peatub
Tahan uskuda, et oled tagasi
Tahan uskuda!

Saadan sulle…

RAHUTU
Istun õhtuhämaruses
vaikus tõmbab mind endasse
kirjutusmasina tõks ja tõks
nagu süda ärevusest peksaks
mõte keerdub teist rada pidi
paberi kortsutamisest sahin
mõte keerdub kolmandat rada pidi
nimetissõrme otsas kükitab verepiisk
mõte keerdub neljandat rada pidi
terve kiri on rikutud, lirts lärts
mõte keerdub viiendat rada pidi
tõks tõks
süda ärevalt peksab



Aitäh, et kuulasid, mis mul öelda oli. Ma pole kindel, kas mu hüüe jõudis sihile või keerleb see koopa sügavuses, otsides kõrva kuhu kodu istutada. Siiski tekkis minus kerge ja pehme tunne, justkui oleksid siin praegu ja vaatad kuis kirjutan sulle. Aitäh!

LÕPP
Kui iga lõpp on uue algus
siis, mis toob lõputu salgus