31. märtsil tuli veel küll lumi maha, aga olenemata sellest algas järgmisel päeval teine kevad(loe: talv vol 2)kuu - aprill. Selline üleöine vastlapäev lõi vist veidi režiimi ja ajataju sassi, eriti arvestades seda, et ega vastlapäeval ju lund maas ei olnudki. Igatahes, minul küll laupäeva hommikul meeles ei olnud, et mingisugune aprill oleks alanud või mis iganes... vastlapäev ju oli! Ärkasin korraks hommikul kell 10 üles, aga enne otsust edasi magada, kavatsesin ma - nagu kõik õpihimulised Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased - esimese asjana laupäeva hommikul Stuudiumisse vaadata. Noh, ja vastu vaatas siis selline pilt...
Okei, kodutööd polnud enam näha. Mis seal ikka, eriti kahju ei ole... aga no jumalad hoidku, ka minu raskelt välja teenitud hinded olid kadunud! Korraks tekkis eksistentsiaalne kriis - milleks mu töö ja vaev kui ma ei saa seda näha, milleks elu, mis on universum jne. Lõpuks märkasin vasakul nurgas mingit rahakotikest, kuhu sai peale klikkida (vähemalt ma olin üleöö märgatavalt rikastunud...). See viis mind edasi sellisele lehele...
Lugesin sellise lõigu läbi. Olgem ausad, see ei kõla ju väga jaburalt. Või kõlab? No minu jaoks sel unesegasel hommikul kõlas see nagu täiesti normaalne uudis, et nüüd ongi nii ja kõik. Mündid. Kõigest sellepärast, et see mulle nagu normaalne uudis kõlas, ei tähenda muidugi seda, et see mind kohe närvi ei ajanud... milline röövimine! Tundsin, et on riivatud minu vabadusi ja võetud kontroll olukorra üle. Esimest korda elus tärkas minus tõelise demokraadi hing, ning tegin kohe screenshoti Stuudiumist, eelnevast tekstilõigust ja ka järgnevast tekstilõigust... mida ma läbi ei lugenud...
Kui ma olin edukalt screenshotid kaasõpilastele, perele ja koolivälistele tuttvatele laiali saatnud ja otsisin keevaliselt võimalust Haridusministeeriumiga ühendust võtta - samal ajal peas kurja kõne koostades - juhtis keegi mu tähelepanu sellele, et kas ma üldse olin läbi ka lugenud need asjad. Alles siis rahunesin ma lõpuks maha ning hakkasin lugema... häbi hakkas. Mündiboss... kukkur... väike öökull... iga inimene saab aru, et tegemist on huumoriga! Eriti veel kuna esimene aprill on! Kogu tekst antud lehel oli lihtsalt nali. LIHTSALT NALI. Mida edasi seda tobedamaks...
Nali ei olnud ainult see, et ma olin tõsimeeli seda uskuma jäänud ning kõigiga oma uskumusi jaganud. Madleen Vapper - ainus inimene maailmas, kes ei saa heast aprillinaljast aru.
Selleks, et päästa oma au ja piinliku rumalust mitte tunnistada, tahaksin siia lõppu lisada - tänapäeva sotsiaalmeedia on üle piiride tobedaks läinud. See, et ma esimese asjana sellist nalja uskuma jäin, ainult kinnitab seda. Ma isegi ei kahelnud, et kas selline asi üldse võimalik on, sest praegu ei üllata mind internetis enam üksi uuendus. Miks siis mitte ka Stuudium, kus on mündid? Siiski, võib-olla ma püüan selle argumendiga vaid edutult oma au päästa...
- Madleen Vapper (11.H)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar