Kuidas tähistatakse teie koolis/töökohas/kodus jõule? LÜGis teeme me seda ikka suurejooneliselt!
Et tuua teieni ülevaade, käisime koolis ringi kaameraga ning palusime paaril klassil kirjutada, kui vinge nende jõuluõhtu oli. Lugege ja kadestage. Või veel parem, tulge LÜGi, me oleme vinged!
Mis oleks, kui Karmol ja Mariol poleks enam ühte värvi kampsuneid? Siis saaks maailmas šokolaad otsa. Ehk teisisõnu, VÕLV pidas jõule.
12.detsembri õhtul kogunesime Võluvate Õpilaste Loomingulise Valitsusega Hermanni, et maha pidada üks kihvt püha söömaaeg. Kuid miks just püha? Aga loomulikult sellepärast, et meie seas on nii vägevaid noori, kes vääriksid endanimelisi pühasid. Tegelt ka.
Selle 3 tunni sisse, mis me koos veetsime, mahtus nii naljakaid momente kui ka hingematvalt ilusaid hetki. Sai üksteist tänatud, (meie silmatera ja kõige kõigemat) Mairit tänatud ning ka Secret Santa stiilis jõulukinke jagatud. Mänge mängitud ja ilusaid sõnu üksteisele kirjutatud (iga liikme nimega oli kaart ja kõikidel oli võimalik midagi ilusat sinna kribada). Lausa nii väga nautisime seltskonda, et unustasime grupipilti teha. Kuid ma luban, et järgmine kord teeme pildi kohe alguses ära, siis kui keegi meist veel õnnejoovastuses pole!
- Anni Kallas
10.H Jõuluõhtu
10. Humanitaari jõuluõhtu toimus 14. detsembril VÕLV’i ruumis.
Enne kui enamus õpilased kohale jõudsid, oli ruum juba klassivanema ning tema abiliste poolt kaunistatud. Särasid jõulutuled ning ruum oli valgustatud väga hubaselt. Ruumi keskele oli pandud laud, kuhu õpilased tõid head ja paremat näksimiseks.
Kui kõik kohal olid, alustasimegi meie jõuluõhtuga. Esmalt hakkasime kohe sööma - mõni oli ikka väga näljane. Kui kõht täis, oli aeg Kahoodiks, mille tegid meie klassivanemad ja mis oli meie klassi õpilaste kohta, et üksteist paremini tundma õppida. Seal olid sellised küsimused, nagu näiteks “Kes hammustas Luiset nii tugevalt, et tal on käel siiani arm?” või et “Milliseid pikki sokke kannab Kaarel tavaliselt?”. Naerda sai igatahes palju.
Järgmiseks oli kinkide jagamise aeg. Me olime juba eelnevalt tõmmanud loosi, kellele keegi kingi teeb. Paki peale pidid tegija märkima enda kohta mingi vihje ja saaja pidi selle vihje abil ära arvama, kes talle kingi tegi. Kink pidi soovitavalt olema ise tehtud, aga võis ka midagi toredat osta. Kingi lunastamiseks pidi igaüks kas laulma või luuletuse lugema - esineti ka mitmekesi.
Siis oli aeg jõuluteemalise Kahoodi käes. Küsimusi oli erinevaid - lihtsaid, mida teab ilmselt igaüks, ning ka selliseid, mille vastuste peale poleks eales tulnud ja pidi bingot mängima.
Meie armsa klassijuhataja idee oli teha heade sõnade kaardikeste ring. See tähendas, et oli punasest kartongist kaardid, igal kaardil ühe õpilase nimi. Siis tuli õpilastel kirjutada teiste nende kaartidele, kellele sooviti midagi ilusat öelda, häid ja ilusaid asju. Sinna kirjutati näiteks selliseid asju: “su välimus on vapustav, sa oled nii energiline ja tore, mul on väga kahju, et ma sulle halvasti öelnud olen, sa tantsid nii hästi” või meenutati lihtsalt mõnda toredat mälestust.
Kui kõigil oli kirjutatud, kaardid kätte jagatud ning läbi loetud, natuke rõõmust nutetud ja sõpru kallistatud, oli kell juba päris palju. Viimaseks mängisime ka Reaalsuskontolli, et natuke rohkem veel üksteise kohta teada saada. Ka seal sai ikka väga palju naerdud. Peale seda oli aeg koristamiseks ja koju minekuks.
See oli 10. humanitaari esimene klassiõhtu, mis möödus väga toredalt ning lõbusalt. Saime klassikaaslastega rohkem suhelda ning lihtsalt koos aega veeta.
- Katarina Sits
10.S Jõululõuna
10.S klassi jõululõuna toimus 14.detsembril Kongo restoranis. Ühiselt veetsime aega ligi 3 tundi, mis möödusid väga kiiresti. Klassi siseselt otsustasime jõulupakke üksteisele mitte teha, aga meie klassijuhatajal käis siiski külas jõuluvana, kes küsis salmi ja andis üle kingipaki. Lisaks söömisele oli meil ka n.ö. meelelahutusprogramm, mida viisisd õhtujuhtidena läbi meie kaks vinget sotsiaalikat Grete ja Mattias. Programmi kuulusid vinged mängud, tantsimine, ühislaulmine ja klassivendade poolt korraldatud viktoriin. Ühine koosviibimine oli metsikult tore ja ühendas meie klassi veelgi rohkem. Kahjuks ei saanud küll kõik meiega koos viibida, aga me hoidsime neid endi meeltes ja südametes.
- Mattias Metsalu
11.H Jõululõuna: Peale teeb kaks või kolm?
Meie hästi vinge ja lustakas klass kogunes enda jõulupeoks Talumehe Kõrtsi, 19.detsembri pärastlõunal. Kuna samal päeval oli Triibul, meie klassi hingel, sünnipäev, siis esimese asjana olime tunnistajaks sellele, kuidas Annabel end pool surnuks ehmatas, kui talle õhupallide ja lilledega peale lennati.
Edasi kulges meie jõululõuna veidi tasasemas rütmis. Ja ainult veidi, sest meie klassiga on võimatu tasases rütmis midagi teha. Selles võib natuke süüdistada ka meie imelist klassijuhatajat (armastame sind, Rea!), kes koguaeg utsitab meid välja paistma ja erilised olema.
Ühtegi mängu me seekord ei mänginud, küll aga tegime üksteisele kinke. Paki kättesaamiseks pidid kõik midagi ilusat ütlema. Paljud mainisid, et neil on hea meel, et hommikune lavakunsti arvestus imeliselt läks, kuid kuulda oli ka lauseid nagu "Te olete kõige parem klass, kes mul kunagi olnud on." ja "Ma poleks aasta tagasi suutnud ettekujutadagi, et nii erinevad indiviidid nii ühtse klassi suudavad moodustada." Kingipakkidest tuli välja nt mänguasju, jõulutulesid, notsukalendreid, jõuluvana kostüüme ja muud huvitavat. Kingi rõõmust ei jäänud ilma ka klassijuhataja, kes oli lausa nii vaimustatud oma kingist, et peaaegu nutma puhkes.
Koos jõudsime veeta vaid 2h, kuid sellest täitsa piisas. Saime kõik oma mured kurdetud ja kõhud kõverasse naerdud. Elagu 11.H!
- Anni Kallas
Aitäh klassidele, kes üleskutsele vastasid ja oma jõulupeost jutukesed saatsid. Te olete imelised!
